USA ja India suhtesse tekkisid murepilved suve alguses, kui president Donald Trump väitis, et tema isiklikult vahendas Aasia riigi vaherahu Pakistaniga. Õli valas tulle 50-protsendine tollimaks, mille ameeriklased kehtestasid Venemaa nafta importimise eest ainult Indiale, kuid mitte Hiinale ja Türgile. Väidetavalt häiris Trumpi eelkõige, et India ei ostnud naftat ainult oma tarbeks, vaid müüs rafineeritud tooteid suure kasumiga edasi Euroopale.

USA endine rahvusliku julgeoleku nõunik H.R. McMaster märkis, et Indial on Venemaaga pikk suhe ning et ka riigi kaitsevõime sõltub Venemaast. "Nad olid pea täielikult sõltuvad Venemaa relvadest ja loomulikult ligipääsust odavale energiale. Seega minu arvates on India praegu haavunud ja tunneb end ühelt poolt hüljatuna, aga teisalt kardab lõksu sattuda. See tõukab nad meie juurest minema ja tagasi Venemaa orbiidile," ütles ta.

McMasteri sõnul usub India, et neil on Venemaad hädasti vaja nii Pakistani kui ka Hiina vastu seismiseks. Xi Jinping mainis küll hiljuti, et draakonil ja elevandil on aeg koos tantsida, kuid mingisugust tegelikku läbimurret kahe riigi vahel ei eelda keegi.

Stanfordi Ülikooli professori Niall Fergusoni sõnul on India mänguplaaniks olnud alati kõikidega mängimine.

"Terve hulk indialasi on mulle öelnud, et riik hoidub pühendumast ja on polüamoorne. Minu arvates läksid nad sellega liiga kaugele ja jäid vahele. Tollimaksud olid šokeerivad. Modi ei läinud Hiinasse ühelgi muul põhjusel, kui lihtsalt poseerimiseks. Minu arvates pole sellel sisu. Ta ei saa Xi Jinpingiga teha midagi tähenduslikku," rääkis Ferguson.

USA endine rahvusliku julgeoleku nõunik McMaster avaldas arvamust, et raskusjõud on ameeriklaste kasuks. "India mõistab, et nende pikaajaline huvi on olla seotud vabaturumajanduslike riikidega ja esindusvalitsustega nagu nad ise. Seda ei leia agressorite teljel," märkis ta.

McMasteri sõnul võib aga kogu eelmise nädala õlapatsutuste jada anda Trumpile tõuke olla Hiinaga karmim. "Ta on tegelikult olnud Hiinaga üsna pehme. Näiteks seoses H20 tehisarukiipide ekspordiga ja ka teiste kaubanduslike otsustega. Peamiselt seetõttu, et ta loodab suurt kokkulepet ja kavatseb olla karmim Venemaaga," ütles ta.

USA demokraadist senaator Mark Warner täheldas, et Trump, kes väidetavalt üritab toetada USA kiibitootjaid, pole piiranud Nvidia tehisarukiipide müümist Hiinasse. "Mida peaks sellest välja lugema? Kui soovime suurendada USA võimekust, et hoida oma edumaad Hiina ees, siis miks müüme oma kõrgetasemelisi kiipe Hiinasse. See on täiesti vastukäiv poliitika," lausus ta.

Ameeriklastele teeb endiselt muret, et tööstus on kolinud Hiinasse ja nad on edukad nii-öelda tulevikuvaldkondades. Hiinat pidurdada on võimatu. Seega tuleb leida viis, kuidas kiiresti edasi liikuda.

Hiina-ekspert Rush Doshi rõhutas, et kui USA-l on tulevikutehnoloogia arendamisel vaja akusid. "Neid akusid tuleb toota kohas, kus USA-l on liikuvuspaindlikkust, et tagada kindel tarne. Selleks, et neid akusid toota, on vaja mastaapi, mida kõige rohkem pakub autosektor. Seega elektriautod ja akud on seotud kaitsetööstuse, töökohtade ja ausalt öeldes ka USA tööstuse tulevikuga. Fakt, et see kõik on kontsentreerunud Hiinasse, mõjutab märkimisväärselt USA edasist konkurentsivõimet," ütles ta.