"Uue trendina saab välja tuua, et Venemaa kaotuste arv ööpäevas on muutunud. Kui varem oli ööpäevane kaotuste hulk keskmiselt umbes 1500 sõjaväelast, siis nüüd on see alla tuhande, jäädes kusagile 800 piirimaile," rääkis Kaju reedel kaitseministeeriumi korraldataval iganädalasel briifingul.

Vene kaotuste vähenemise on ilmselt tinginud taktika muutus, kus rünnakute koguarv ööpäevas on küll jäänud samaks – 150-160, aga rünnakutes osaleb vähem sõdureid. "Kasutatakse kergeid üksusi, mis liiguvad mootorratastel ja ATV-del ning kuna rünnakule minev isikkoosseis on väiksem, siis on ka kaotused väiksemad," tõdes Kaju.

Ehkki Vene väed ei saavutanud suuri läbimurdeid, avaldavad nad siiski kontaktjoonel Ukraina üksustele pidevat survet ning liiguvad aeglaselt edasi, märkis Kaju.

"Umbes 80 protsenti rünnakutest toimub Lõmani-Novopavlivka rindelõigul Pokrovski lähistel, aga me ei prognoosi, et Pokrovsk lähinädalatel langeks," ütles kaitseministeeriumi esindaja.

Rääkides Kupjanski suunast, märkis Kaju, et Vene väed soovivad läbi lõigata ukrainlaste varustusteed, mis raskendaks seal paiknevate Ukraina vägede olukorda ning võiks sundida neid ka sealt taanduma.

Ukraina jaoks on olukord keeruline ka Kleman-Bõki veehoidla piirkonnas, kust neil tuleb ilmselt varsti taganeda, lisas Kaju.

Kaitseministeeriumi esindaja tõi esile ka selle, et Venemaa liigutab oma Kurski ja Belgorodi oblastis asuvaid vägesid Ukrainasse Donetski oblastisse, millest võib järeldada, et ta soovib teha uue pingutuse Donetski oblasti täielikuks vallutamiseks ning on loobunud puhvertsooni loomisest Belgorodi ja Kurski oblastis.

Kommenteerides õhus toimuvat, märkis Kaju, et rindepiirkonnas kasutab Venemaa endiselt Ukraina vastu FPV-droone ja liugpomme, kusjuures viimaste kasutus on pisut kasvanud – juulis 3700-lt augustis rohkem kui 4300-ni. Ukraina tagalat rünnatakse aga endiselt droonide ja rakettidega, kusjuures Ukraina õhukaitse suudab umbes 85 protsenti neist maha võtta, kuid õhutõrjest läbi pääsenud ründevahendid tabavad peamiselt tsiviiltaristut, elamuid ja energiaobjekte.

Kokkuvõttes saab öelda, et Venemaa pole oma ambitsioonidest loobunud ja tema eesmärk on endiselt luua maismaakoridor kuni Transnistriani, aga teiselt poolt Ukraina alla ei anna ja jätkab võitlust, märkis Kaju.

Kaitseministeeriumi esindaja kommenteeris lühidalt ka Valgevenes peagi algavaid Vene-Valgevene ühiseid sõjaväeõppusi Zapad, rõhutades, et need on varasematega võrreldes väiksemad, neis osaleb paarkümmend tuhat sõjaväelast. "Eesti ja liitlased jälgivad õppusi tähelepanelikult, liitlaste kohaolek regioonis on tugev ja seda pole vähendatud," kinnitas Kaju.