Poed paigaldavad kallimatele kaupadele varguse tõkestamiseks sageli turvaelemente, kuid viimastel aastatel hoogustunud poevarguste tõttu tuleb ette, et neid kohtab ka igapäevaselt toidukorvi pandavatel tavalistel toidukaupadel, näiteks hakklihal.

Prisma turvajuht Alar Olup ütles ERR-ile, et poeketi eesmärk on ennetada poevargusi võimalikult tõhusalt ja paindlikult.

"Selleks kasutame erinevaid turvalahendusi vastavalt sellele, millistes kauplustes või tootekategooriates hetkel suurem risk esineb. Ühtset universaalset süsteemi ei ole," lausus Olup. "Igas poes võivad riskid olla erinevad, mistõttu ka kohandatakse ka lahendusi vastavalt olukorrale. Näiteks on Prisma iseteenindustes üha laiemalt kasutusel tšekiga avatavad väravad."

Kõige sagedamini kasutatakse turvaelemente nende kaupade puhul, mille vargus on kõige tõenäolisem, näiteks kallimad alkoholitooted ja väikeelektroonika. Need on Olupi sõnul pidevalt varaste huviobiidis.

"Samas tuleb tõdeda, et vargusi esineb ka toidukaupade seas, eriti siis, kui tegemist on kallimate või erilisemate toodetega," tõdes Prisma turvajuht.

Coopi kommunikatsioonijuht Siiri Liiva märkis, et poevargused on tõusutrendis liikunud juba viimased kolm aastat, kuid eriti on nende arv kasvanud selle aasta algusest.

"See on paljuski iseloomulik tänasele majanduskeskkonnale, kus juba mitu aastat on olnud majanduslangus, inimeste toimetulek on sattunud suure surve alla ning teatud juhtudel otsitakse olukorrast väljapääsu mitte kõige seaduslikumal viisil," lausus ta.

Liiva sõnul on Coopi ketis juba mõnd aega tagasi paika pandud kindlad kaubagrupid, millele hakati turvaelemente lisama just seetõttu, et need jõudsid teistest toodetest enam poevaraste taskusse.

"Toiduainetest on meie kauplustes peaasjalikult lisatud turvaelemendid alkoholile. Kuigi ka kohv on šokolaadi ja punase kala kõrval olnud poevaraste seas alati populaarne, neile me turvaelementi kaalunud ei ole," lausus Liiva.

Leivale ja piimale turvaelemente ei paigaldata

Coopi suurimad poed on Maksimarketid, kus müüakse ka palju tarbekaupa ning neile toodetele, ennekõike just riietele ja elektroonikale, on Liiva kinnitusel rohkem turvaelemente lisatud. Kasutatud on erinevaid võimalusi: niinimetatud ämblikelemente, aga ka turvakleepse. Turvaelemente kasutatakse poeketile toeks oleva turvafirma soovituste kohaselt.

"Üldiselt oleme igasugu skeemidega, kuidas meie kauplustest tooteid varastatakse, juba tuttavad ning oskame paremini taolisi olukordi tähele panna ja ennetada. Oleme püüdnud lähtuda põhimõttest, et kõigis Coopi ketti kuuluvates suuremates kauplustes ehk Maksimarketites ja Konsumites oleks tihedama asustusega aladel mingi turvafirma tugi olemas," rääkis Liiva.

Maxima on pannud igale tootekategooriale paika piirväärtuse, millest alates turvaelemente kasutada.

"Üldjuhul ei puuduta see igapäevaseid esmatarbekaupu, nagu näiteks leib ja piim," ütles Maxima kommunikatsioonijuht Janika Jaago.

Turvaelemendid on tähtis osa varguste ennetamisel, kuid Jaago tõdes, et professionaalsed vargad leiavad sageli mooduse turvameetmetest mööda hiilida. See on aga siiski ainult üks tööriist paljude meetmete seast.

Liiva märkis, et Coop tõhustab pidevalt oma turvameetmeid, sealhulgas neid, mis on iseteenindusaladega seotud.

"Ühtlasi otsime ja katsetame tehnoloogilisi lahendusi, mis muudaks poevargused iseteeninduskassades üha keerulisemaks," lisas Liiva.

Prisma turvajuht tõi välja, et kõige enam pannaksegi rikkumisi toime ostupulti ja iseteenindust kasutades. Viimaste kuude kuude kogemus näitab Olupi sõnul, et varastada üritavad ka täiesti tavalised inimesed, kes võivad olla sattunud raskesse seisu.

"Selgeid "keskmise varga" mustreid on keeruline välja tuua. Vargusi panevad toime nii täiskasvanud kui ka alaealised, kusjuures laste seas on suvel eriti populaarsed kosmeetika ja maiustused. Mõnel juhul on konkreetsete toodete vargustel näha seost ka sõltuvusprobleemidega," selgitas Olup.

Aeg-ajalt püütakse varastada ka ootamatuid esemeid, näiteks tualettpaberit või hambaharju, kuid need on pigem üksikjuhtumid. 

Samas rõhutas Olup, et turvalahendusi kasutades ei soovi poed kedagi sildistada, vaid pakkuda klientidele turvalist ja ausat ostukeskkonda.

Politsei- ja piirivalveameti menetlustalitluse juht Andres Allandi ütles sellel nädalal saates "Impulss", et kui mullu oli praeguseks aastaajaks registreeritud ligi 3600 poevargust, siis tänavu on vargusjuhtumeid olnud 764 võrra rohkem.