Augusti alguses esitas prokuratuur Lehtmele süüdistuse MTÜ Slava Ukraini usalduse kuritarvitamises ning annetusrahade omastamises suures ulatuses.

Slava Ukraini lõpetas rahapuuduse tõttu tegevuse eelmisel sügisel ning MTÜ on praegu likvideerimisel. Endine Slava Ukraini nõukogu esimees Kristo Tohver on varem öelnud, et organisatsioon otsustas Lehtmelt rahalist kahju mitte välja nõuda, kuna raha tagasisaamine ei ole realistlik.

Siiski ei ole mittetulundusühinguga seotud olnud inimesed selles küsimuses ühel meelel.

Varem Slava Ukraini nõukokku kuulunud Ilmar Raag ütles ERR-ile, et inimesed, kes kunagi selles MTÜ-s olid, peavad nüüd otsustama, kas tahavad veel midagi teha. 

"Inimesed, kes kuni [eelmise aasta] oktoobrini on püüdnud parimas äranägemises järelejäänud vahendeid töösse rakendada, on oma töö teinud ja meil kõigil on emotsionaalselt soov lõpetada sidemed selle sisuliselt Eesti kõige ebapopulaarsema MTÜ-ga," sõnas Raag, rõhutades, et ta ei ole Slava Ukraini kõneisik, sest organisatsiooni kui sellist enam ei ole.

"Sealt edasi on nüüd tõstatatud küsimus, et kas keegi sellest organisatsioonist sooviks siiski seda likvideerimist ümber pöörata ja siiski osaleda hagi esitamises. Tegelikult oleks annetajate huve vaja kaitsta ja inimeste õiglustunne on riivatud, see on täiesti arusaadav," lisas ta.

Raagi sõnul on argumente kaht sorti: esiteks ratsionaalsus. Nimelt selliselt, nagu süüdistus on praegu esitatud, on põhiosa rahast niisugune, mille puhul süüdistatakse Lehtmet hoolsuskohustuse rikkumises.

"Seoses sellega on osa advokaatide hinnang, et kohtus läheks selle hagi esindamine koos kõigi lõivude ja asjadega maksma minimaalselt umbes 40 000 eurot. Seda raha organisatsioonil endal ei ole. Teoreetiliselt oleks võimalik jällegi annetajate abiga vahendid leida, aga selge, et siis peaks keegi hakkama sellega tegelema," selgitas Raag. "Samal ajal on suurem hinnang, et tõenäoliselt kohus seda välja ei mõistaks, sest seda raha hakatakse tõenäoliselt eelkõige välja mõistma Hennadi Vaskivilt Ukrainas."

Seega tekib küsimus, kui ratsionaalne oleks see summa Eestis kulutada, teades, et võimalused pole väga suured.

Teisele poolele argumentidest jääb Raagi sõnul põhimõtte küsimus: isegi kui lootust ei ole, siis kas oleks üleüldse võimalik loobuda poole pealt, enne kui kõik võimalused pole lõpuni läbi käidud, et õiglustunde riivet vähendada.

"Sellisel juhul oleks vastutus ainult õiguskaitseorganitel, kes suudavad või ei suuda tõestada seda, mis kohus lõpuks ütleb. MTÜ ise, isegi likvideeritud MTÜ, ei saaks sellist vastutust võtta, et meie arvame, et selline hulk raha võiks lihtsalt tuulde minna," rääkis Raag.

Raagi hinnangul tuleks õiglustunde nimel protsessi jätkata

Raagi sõnul tunnevad MTÜ-ga seotud olnud inimesed, et neid on petetud ehk nad käsitlevad ennast koos kõikide annetajatega MTÜ Slava Ukraini ühe ohvrina.

"Selle likvideeritud organisatsiooni sees on inimestel erinevad hoiakud ja hetkel veel mingit otsust ei ole langetatud. Otsus oleks see, kui mingid inimesed tulevad kokku ja ütlevad, et me siiski läheme selle asjaga edasi," sõnas ta.

Raag märkis, et tema on oma hääle selle poolt andnud, et protsessiga lõpule mindaks, kuid ta ei esinda kõiki likvideeritud organisatsiooni inimesi.

Slava Ukraini nõukokku kuulusid lisaks Kristo Tohvrile ja Ilmar Raagile veel Margus Hanson, Terje Trochynsky, Merike Külm ja Mait Mäesalu. Viimane Slava Ukraini juht Anu Viltrop on praegu MTÜ likvideerija.

"Senine tegevus on olnud seotud otsusega, mis võeti vastu aasta tagasi, kui otsustati organisatsioon likvideerida. Sel hetkel ei olnud meil mingit teadmist, kas uurimine jõuab üldse süüdistuseni, pigem öeldi, et võib-olla ei jõua," ütles Raag.

Johanna-Maria Lehtme kirjutas mullu märtsis enda Viimsi maja oma ema nimele. Toona polnud Lehtmele veel kahtlustust esitatud. Küsimus, kas tehingut oleks teoreetiliselt võimalik tagasi pöörata ning sellisel viisil Lehtmelt mingit hüvitist kätte saada, ei ole Raagi sõnul MTÜ pädevuses.

"Meie ei pea otsustama, millised on Lehtme rahaasjad. Kui kohus leiab, et ka tema peaks kandma rahalist vastutust, siis meie peame otsustama, et oleks kanal, mille kaudu annetajate raha jõuaks lõpuks eesmärgipärase kasutamiseni. Aga kas selline otsus tuleb või kus see raha asub, on väljaspool meie kompetentsi," tõdes Raag.

Millal Slava Ukrainiga seotud olnud inimesed kokku lepivad, kas siiski hakata Lehtmelt raha kohtu kaudu välja nõudma, ei osanud Raag öelda. Ta märkis, et praegu käib ringkiri, millele inimesed reageerivad vastavalt sellele, kuidas oma meile loevad. Otsus küll millalgi tehakse, kuid variante on palju. Ka seda, kas otsuseni jõutakse sel sügisel, ei soovinud Raag prognoosida, sest eeldada tema sõnul midagi ei saa.

"Konsensust, ma usun, ei tule. Mõned inimesed, kes on juba vastanud, on näidanud poolt- ja vastuargumente. Põhilised argumendid on need, mida juba ütlesin: vastu räägib ratsionaalsus, kas kulutada selle peale raha, mis tegelikult suurendab kaotsiläinud raha hulka, või teine, õiglustunde küsimus, et ei tohi loobuda, enne kui protsess on jõudnud loogilise lõpuni," selgitas ta.

"Minu enda hääl on antud selle poolt, et kuna meile on öeldud, et võib-olla oleks annetajaid, kes oleks nõus [kohtusseminekut] toetama, siis puhtalt põhimõtte pärast me ei saa öelda, et meid annetajate raha saatus üldse ei huvita. See on minu seisukoht. Lähtudes üldisest õigusriivest peaksime me lõpuni minema. Aga emotsionaalselt saan kõigist neist aru, kes kogu selle teemaga üldse kokku ei puutunud ja tahaksid väga ja väga, et saaksid oma eluga edasi minna," lisas Raag.

Slava Ukraini enda varadest kohtusseminekuks tema kinnitusel kindlasti ei piisa, sest tegevus lõpetatigi raha otsasaamise tõttu.

Prokuratuuri hinnangul on Lehtme tekitatud kogukahju ligi 450 000 eurot.