Paljude Tartu kortermajade kriisikindlus on väike

Päästeamet on seadnud eesmärgiks suurendada kortermajade kriisikindlust. Tartu linna ja selle lähiümbruskonna kortermajade näitel on ühistute kriisikindlus hetkel kesine.
Ropka Elamu haldab Tartu linnas ja selle lähipiirkonnas üle 340 kortermaja. Juhatuse liige Rivo Soo lausus, et suur osa nendest majadest pole kriisivalmid.
"95 protsenti või isegi rohkem on kortermajadest see kriisivalmidus täiesti olematu. Ehk siis kortermaja keldrid, trepikojad, kõik on täpselt sellised, nagu nad viis aastat tagasi olid," rääkis Soo.
Kvatro kinnisvarahaldus haldab Tartus ja selle lähiümbruses umbes 200 objekti. Lõuna piirkonna juhi Hannes Tõugjase sõnul pole suur osa nende hallatavatest kortermajadest kriisivalmid. Ta lisas, et nende hallatavate kortermajade ühistute kriisiteadlikkuse tase on varieeruv.
"On maju, kes on väga teadlikud sellest, nemad on ka küsinud selle toetuse ja viivad ise aktiivselt seda asja eest. Ja on maju, kes ei tea sellest mitte midagi. See on siis ikkagi riigi ja kohaliku omavalitsuse ülesanne. Seda teadlikkust tõsta. Ja muidugi päästeamet ka riigiasutusena siin kõrval," rääkis Tõugjas.
Soo ütles, et suur osa kriisivalmiduse loomisest on jäetud ühistute kanda.
"Linn ei ole olnud sajaprotsendiliselt kõrval, et kuulge, teeksime nüüd selle kriisivalmiduse korda või hakkaksime seda protsessi edasi lõpuni viima sellisena, et kortermajadel oleks tagatud varjendid või muud situatsioonid, mida oleks vaja," avas Soo tausta.
Tõugjas nentis, et kriisiteadlikkuse kasvu mõjutab ka korteriühistute liikmete passiivsus.
"Siin päästeameti ja linnavalitsuse koostöös oli infoõhtud, kus ma tean, kus meie kolleegid osalesid. Aga meie halduses majadest ma tean, et inimestest või elanikest osales seal üks käputäis inimesi, mõned üksikud," tõdes Tõugjas.
Tartu linna kriisikoordinaator Evelin Uibokand rääkis, et linnavalitsus tegeleb aktiivselt sellega, et tartlaste kriisiteadlikkust tõsta. Ta lisas, et teadlikkuse tõstmiseks peavad inimesed ka ise initsiatiivi üles näitama.
"Muidugi saab öelda, et info ei ole kellegini jõudnud, aga meie ei saa ka kõikidele inimestele seda infot täispaketina alati piltlikult öeldes ukse taha viia. See on hästi palju kommunikatiivne ja me tõesti julgustame tartlasi meile tegema ettepanekuid. Kui millestki on puudus, siis me kindlasti leiame lahenduse," ütles Uibokand.
Septembris ja oktoobris korraldab linn tartlastele kokku kaheksa koolitust, kus jagatakse koos päästeametiga soovitusi, kuidas kortermajades kriisikindlust tõsta. Need koolitused on osalejatele tasuta.
Kriisivalmiduse kohta leiab Tartu linna kodulehelt rohkelt informatsiooni. Head teavet saab ka päästeameti koduleheküljelt. Samuti veebilehelt olevalmis.ee.
Toimetaja: Aleksander Krjukov








