Eesti Toidupanga kommunikatsioonijuht Sven Lillepalu ütles ERR-ile, et annetatava ja päästetava toidukauba kogused peegeldavad reeglina üks-ühele majanduses toimuvaid muutusi, kuid Toidupangani jõudva kauba mahud on siiski enam-vähem stabiilsed püsinud. "Möödunud aasta maht jäi küll minimaalselt alla sellele eelneva aasta mahule," sõnas ta.

Läbi Toidupanga saab iganädalast toiduabi keskmiselt ca 17 500 abivajajat ning see on püsinud viimastel aastatel suhteliselt stabiilsena. Eelmisel aastal Toidupank kogus ning jagas laiali 4,4 miljonit kilogrammi toiduaineid.

Lillepalu selgitas, et Toidupanka jõudvad annetused pärinevad suures pildis kolmest allikast – 80 protsenti moodustab jaekaubandusest pärinev toit, 15 protsenti pärineb tootjatelt ja maaletoojatelt ning viis protsenti eraisikute annetustest. Need proportsioonid on aastate lõikes jäänud enamvähem samaks.

"Koostööd teeme enamike Eesti jaekettide, tootjate ja maaletoojatega. Samas otsime pidevalt ka koostööpartnereid juurde – võtame vastu iga abi – nii annetuse kui ka näiteks vabatahtlike näol. Oma igapäevategevuses sõltub Toidupank meie tublidest vabatahtlikest, keda on meie juures iganädalaselt ca 400. Samuti teeme siinkohal tihedat koostööd suurettevõtetega, kelle töötajad meil samuti gruppidena tihti abis käivad – mõned neist juba aastaid," ütles Lillepalu.

Kõige enam annetatakse Toidupanka pagaritooteid ning puu- ja juurvilja.

"Seda peamiselt selle kauba lühikese realiseerimistähtaja tõttu. Samas jõuab meieni absoluutselt igasugust kaupa – samuti kaua säilivaid toiduaineid nagu pasta, riis ja muud kuivained, kuid samas ka näiteks konservid," rääkis Lillepalu.

Ta märkis, kogu Toidupanka jõudnud toit jagatakse abivajajatele. Toidupank jagab toitu abivajajatele otse läbi 16 toidupanga üle Eesti või läbi koostööd tegevate heategevusorganisatsioonide, mida on üle 270.

Abivajajate nimekirjad saab Toidupank iganädalaselt kohalike omavalitsuste sotsiaaltöötajatelt, kes ühtlasi ka abivajadust hindavad. "Siinkohal on oluline rõhutada, et Toidupank ise ei otsusta, kes abi saab – selle eest vastutavad sotsiaaltöötajad," sõnas Lillepalu.

"Kogu Toidupanka jõudev toit läheb jagamisele – lisaks ostame hankega paar korda aastas meie annetajatelt kogutud raha eest kaua säilivaid toiduaineid – peamiselt pastat ja muid kuivaineid, toiduõli, konserve jms. Toidupakkide koostamisel lähtume sellest, et paki sisu oleks võimalikult mitmekesine. Selle juures sõltume aga otseselt meile annetatud toidust – seetõttu on toidupaki sisu ka nädalati erinev - sõltuvalt sellest, mida meile parajasti annetatud on," ütles Lillepalu.

Viimastel aastatel on Toidupanga tulud vähenenud.

"Meie tulud peegeldavad samuti ühiskonnas ja majanduses toimuvaid arenguid. Heategevus on reeglina üks esimestest tegevustest, mida keerulistel aegadel kokku tõmmatakse ning see on ka täiesti arusaadav," ütles Lillepalu.

Esimene Toidupank, Tallinna Toidupank, alustas tegevust 2010. aastal.