Viimaste tulemuste põhjal toetab Isamaad 28 protsenti, Keskerakonda 17,8 protsenti ja Eesti Konservatiivset Rahvaerakonda 17,2 protsenti valimisõiguslikest kodanikest. Viimased koondtulemused kajastavad küsitlusperioodi 7. juulist 3. augustini ning kokku küsitleti 4000 valimisealist Eesti kodanikku. 

Kolme populaarseima erakonna toetus nädalaga märkimisväärselt ei muutunud.  

Esikolmikule järgnevad SDE (13,4 protsenti), Reformierakond (11,3 protsenti), Parempoolsed (6,6 protsenti) ning Eesti 200 (3,4 protsenti). 

Sotsiaaldemokraatide toetus on kuu ajaga tõusnud 2,5 protsendipunkti võrra.

Reformierakonna toetus jäi eelmise nädalaga võrreldes samale, mis tähendab, et peaministripartei juuni keskpaigast kestnud langus on hetkel peatunud.

Parempoolsete toetus liigub tõusvas trendis ning on alates juuni lõpust tõusnud kokku 1,9 protsendipunkti võrra. 

Koalitsioonierakondi toetab kokku 14,7 protsenti ning Riigikogu opositsioonierakondi 76,4 protsenti vastajatest. 

Tartu ülikooli Johan Skytte poliitikauuringute instituudi kaasprofessor Martin Mölder rääkis uuringu tulemusi kommenteerides Postimehele, et käesoleva nädala tulemused näitavad, et Reformierakonna nelja nädala keskmise toetuse langus on peatunud.

"Oravate viimase nädala tulemus eraldivõetuna oli 14,4 protsenti ning see peatas nende koondtulemuse languse. Reformierakonna toetuse langus peatus kõrgharidust mitteomavate kodanike hulgas, samas kui kõrgharidusega valijate seas toetuse languse peatumist veel märgata ei ole. Hiljutine langus on viinud Reformierakonna selge vahega sotsiaaldemokraatide järel viiendale kohale," ütles Mölder.

Mölderi sõnul on Reformierakonna toetuse kukkumisega paralleelselt kasvanud neljandal kohal olevate sotsiaaldemokraatide ja kuuendal kohal olevate Parempoolsete toetus, kusjuures mõlemad on toetust kasvatanud ennekõike just kõrgharitud valijate hulgas.

Tulemuste esitamisel keskenduvad Ühiskonnauuringute Instituut ja uuringufirma Norstat Eesti keskendunud viimase nelja nädala koondtulemusele, mis tähendab, et valimiks kujuneb vähemalt 4000 inimest, millest on erakondade suhtelise toetuse arvutamisel välja arvatud erakondliku eelistuseta valijad. Maksimaalne veamäär sõltub suurima grupi proportsiooni suurusest. Antud küsitluses oli suurimaks grupiks Isamaa toetajad (28 protsenti) ning sellisel juhul on veamäär +/-1,72 protsenti. Teiste erakondade reitingute puhul on veamäär väiksem, näiteks Eesti 200 puhul +/-0,7 protsenti.

Uuringufirma Norstat teostas küsitlused 07.07-14.07, 14.07-21.07, 21.07-28.07 ja 28.07-03.08 ning nendele vastas kokku 4000 18-aastast ja vanemat Eesti Vabariigi kodanikku. Valimi võimalikult esindusliku jagunemise eesmärgil teostati küsitlused kombineeritud meetodil – telefoniküsitluses ning veebiküsitluses, kus telefoniküsitlusele vastanud moodustavad valdava enamuse. Valimi andmed on tulemuste esinduslikkuse tagamiseks kaalutud vastavaks valimisõiguslike kodanike proportsionaalsele jaotusele peamiste sotsiaaldemograafiliste tunnuste alusel.