Eelmise aasta seisuga on Eestis kokku kuivasid metsaelupaigatüüpe Natura 2000 aladel veidi üle 112 000 hektari. Tegemist on väga väikese inimmõjuga metsadega, mis kasvavad mineraalmuldadel. Eestis kuuluvad seesuguste metsade hulka näiteks metsastunud luited, vanad loodusmetsad, aga ka rohunditerikkad kuusikud.

Keskkonnaameti looduskaitse planeerimise osakonna juhataja Taavi Tattar rääkis aga, et seesuguste metsade seisund on Eestis ja ka Euroopas laiemalt halb.

"Nad on siis kas liiga ühevanuselised või vaesunud struktuuriga. Häda on selles, et on teatud liigid ja liigirühmad, kes vajavad oma eluks ja elutegevuseks selliseid mitmekesise struktuuriga metsi – lamapuitu, surnud puid jne. Need liigirühmad on meil just löögi all, sest neil pole piisavalt palju seda elupaika. Teine pool, kui laiemat pilti vaadata, eks mitmekesine mets alati on ka haigustele vähem vastuvõtlik ja ka kliimamuutustega paremini kohanev," kirjeldas Tattar.

Euroopa Liidu tasemel on kokku lepitud seesuguste metsade soodsa seisundi taastamises. Selles valguses on ka Eestis valmimisel kuivade metsade tegevuskava.

Avalikule arutelule jõuab seesugune tegevuskava sügisel. Valmiva tegevusplaani esmased eesmärgid on sõnastatud aastaks 2030. Ehk viie aasta pärast peaks olema kuivad metsaelupaigatüübid kaardistatud ning nende mitmekesisuse taastamiseks ellu viidud tegevusi 9000 hektaril riigimaal – näiteks nagu Karula ja Vilsandi rahvuspargis.

Peamine arutelukoht on praegu see, kui palju ja kus on mõistlik soodsa seisundi taastamiseks kaasa aidata ka inimesel.

"Kui vaadata ka täna riikliku seiret, siis kõige parem võib-olla isegi abivahend on see, et jätta nad rahulikult omasoodu arenema – loodus ja aeg taastab ise oma haavad. On see siis torm ja muud looduslikud protsessid, mis seda surnud puitu tekitavad nii või naa," rääkis Tattar.

Loodusliku protsessi kiirendamiseks saab inimene kaasa aidata mitmel viisil. Näiteks langetada erineva läbimõõduga puid, kasvõi risti-rästi üksteise peale ja jätta need kõdunema. Variant on läbi viia ka kontrollitud põletamine, mille eesmärgiks on looduslikkuse taastamisel kuuse järelkasvu ja vohava samblakatte eemaldamine või tulest mõjutatud puidusubstraatide tekitamine. Samuti häilude rajamine, kirjeldas Tattar.

"Mis on häilu rajamine? Väikese augu lõikad metsaauku sisse, langetad puud maha ja jätad sinna metsa. Eks see ongi see häilu tekitamine koos laugupuiduga, see puu sureb sinna ära ja ta muutub elupaigaks teistele liikidele, kes tahavad seda surnud puud," ütles Tattar.

Kuivade metsade tegevuskava jõuab avalikustamise faasi sel sügisel. Kuivade metsaelupaigatüüpide säilitamiseks ja taastamiseks vajalike tegevuste eelarveks on perioodil 2025–2032 prognoositud 4,2 miljonit eurot.

"Inventuuride enda tegemine võtab omajagu raha ja kui me lähme taastamistegevusi tegema – ka see vajab ju raha, kaks sellist põhilist asja," rääkis ta.