Meedias levivad väited, et USA vahendatud rahuleping võib taastada Venemaaga normaalsed kaubandussuhted. Ka NATO peasekretär Mark Rutte andis hiljuti märku, et sõja lõppedes peaks Euroopa suhteid Venemaaga normaliseerima.

Kiievi liitlased tahavad nüüd tagada, et suhete paranemine ei too kaasa Venemaa fossiilkütuste naasmist Euroopa turule.

"Vene energia on mürgine. Sellega kaasneb poliitiline manipuleerimine ja väljapressimine. Selle tulud lähevad Venemaa jõhkruste rahastamiseks Ukrainas, aga ka erinevateks sabotaaži- ja desinformatsioonikampaaniateks meie riikides," märkis Leedu välisminister Kęstutis Budrys. 

"Usun, et Euroopa on oma õppetunnid kätte saanud ega lähe tagasi Vene energiaressurssidele toetumise lõksu. See on meie huvides tagada, et seda ei juhtuks," lisas Budrys. 

Euroopa Komisjon on rõhutanud, et praegu pole plaanis naasta tavapärase äri juurde. "EL-i energiapoliitika pole muutunud. Tahame olla sõltumatud Venemaalt imporditavast energiast," ütles Euroopa Komisjoni energiavolinik Dan Jørgensen pärast esmaspäeval toimunud energia- ja välisministrite kohtumist. 

Venemaaga piirnevad EL-i riigid siiski rõhutavad, et Euroopa ei tohiks ka sõja järel naasta Vene fossiilkütuste juurde. Ka Eesti kliimaminister Yoko Alender lükkas tagasi väited, et Euroopa riigid võiksid rahulepingu raames naasta Venemaalt pärit nafta ja gaasi juurde. 

Samas ametist lahkuv Saksa majandusminister Robert Habeck võttis ettevaatlikuma positsiooni. Ta ütles, et "pole mõistlik osta Vene kütust seni, kuni see kohutav sõda kestab". Samas oli ta palju vaoshoitum selle suhtes, mis võib juhtuda pärast sõda. 

Ukraina kõrge ametnik Vladislav Vlasiuk ütles veebiväljaandele Politico, et see on vaid aja küsimus, mil lääs naaseb Moskvaga äri ajamise juurde. See juhtub aga alles siis, kui rahu on saavutatud. Ta hoiatas Euroopat, et piirkond ei muutuks taas Venemaa ressurssidest sõltuvaks.