"Oleme vastu ideele kaotada õigusloomeprotsessist väljatöötamiskavatsuse koostamise etapp. Väljatöötamiskavatsuse koostamine on jätkuvalt hädavajalik osa heast õigusloome protsessist, seda eelkõige olulise mõjuga seaduseelnõude puhul ning nende kaotamise kaalumise asemel tuleks pigem leida viise, kuidas väljatöötamiskavatsused muutuksid eesmärgipärasemateks ning millised võiksid olla efektiivsed mehhanismid, millega tagada senisest paremini hea õigusloome tava põhimõtete järgimine," kirjutas kaubandus-tööstuskoja peadirektor Mait Palts vastuseks justiits- ja digiminister Liisa Pakosta üleskutsele saata talle ettepanekuid bürokraatia vähendamiseks. 

Üle 3500 ettevõtet ühendava kaubandus-tööstuskoja arvamus on risti vastupidine sellele, millise ettepaneku käisid välja näiteks kliimaminister Yoko Alender ja taristuminister Vladimir Svet oma tagasisides.

Nemad leidsid, et "seaduseelnõu väljatöötamiskavatsuse ja kontseptsiooni regulatsioon on ajale jalgu jäänud ja sellisel kujul ennast ei õigusta. VTK-d on praktikas kujunenud pigem ebavajalikuks, formaalseks ja koormavaks lisaetapiks, kuivõrd konkreetsed küsimused, probleemid ja lahendused sünnivad enamasti siiski alles eelnõu väljatöötamise käigus, mil sõnastatakse omavahel süsteemi moodustavaid õigusnorm".

Ka õiguskantsler Ülle Madise kutsus üles vähendama VTK-de hulka ning pakkus alternatiivina väikesemahulisema eelnõu ja seletuskirja koostamist.

Kaubandus-tööstuskoja peadirektor Mait Palts aga leiab, et kuigi HÕNTE (hea õigusloome ja normitehnika eeskiri - toim) kohaselt tuleb üldreeglina koostada enne seaduseelnõud väljatöötamiskavatsus ja üksnes erandlikel juhtudel on lubatud loobuda väljatöötamiskavatsuse koostamisest, siis praktikas on näha, et tegelik olukord on vastupidine ehk enamikele eelnõudele ei eelne väljatöötamiskavatsust.

"Seega ei ole tänane olukord meie hinnangul ametnike jaoks ebamõistlikult koormav. Probleemiks on aga see, et paljudel juhtudel ei eelne just olulise mõjuga seaduseelnõule väljatöötamiskavatsust. Põhjenduseks tuuakse sageli eelnõu kiireloomulisust. Mööname, et teatud eelnõud võivad olla erandkorras kiireloomulised, kuid enamikel ettevõtluskeskkonda puudutavatel juhtudel ei ole kiireloomulisus põhjendatud vaid on kunstlikult tekitatud või näiline. Eesti ei ole aastast aastasse kriisiolukorras, kus õigusloomet tuleks erandlikel juhtudel teha kiirkorras," leiab Palts.

Tema sõnul kaasneb väljatöötamiskavatsusega märkimisväärne positiivne mõju õigusloome kvaliteedile ja läbipaistvusele, mis kaaluvad enamikel juhtudel üles ametnike mõningase töökoormuse kasvu. 

"Väljatöötamiskavatsuse positiivseks küljeks on ka see, et see aitab kaasata huvigruppe õigusloome varajases etapis ning võimaldab huvigruppidel juhtida tähelepanu võimalikele kitsaskohtadele, mis muidu ei pruugi välja tulla enne seaduseelnõu koostamist."

Kokkuvõtvalt on kaubandus-tööstuskoda vastu ideele kaotada ametnike koormuse vähendamiseks õigusloomeprotsessist väljatöötamiskavatsused.

"Olulise mõjuga seaduseelnõule peab eelnema väljatöötamiskavatsus ka edaspidi. Kui on soov, lisada süsteemi paindlikkust, siis kindlasti saab arutada alternatiive või tingimusi, millal erandlikes olukordades ja kokkuleppel huvigruppide esindajatega oleks võimalik väljatöötamiskavatsuse formaati lihtsustada või protsessi kiirendada," leiab kaubandus-tööstuskoja peadirektor Mait Palts.