Lääne sanktsioonid halvasid Vene varghävitajate Su-57 tootmise

Samal ajal kui USA relvatootja Lockheed Martin jätkas pärast aastast pausi varghävitajate F-35 Lightning tarneid ja Lõuna-Korea ettevõte Korean Aerospace Industries asus tootma esimest partiid oma varghävitajaid KF-21, on Venemaal oma viienda põlvkonna varghävitaja Su-57 tootmine seiskunud, teatas väljaanne The Telegraph. Tootmise seiskumise peapõhjus on lääne sanktsioonid.
"On selge, et Venemaa sõjatööstus sõltub suuresti lääne komponentidest, eriti elektroonikast," selgitas Ukraina analüüsirühm Frontelligence Insight lehele. Sanktsioonid, mille lääneriikide valitsused on Venemaale selle täiemahulise agressiooni eest Ukrainas kehtestanud, on piiranud kriitilise riistvara tarnimist Moskvale. Selle tulemusena on Su-57 tootmine ohus, järeldas Frontelligence Insight.
Suur ja kiire kahemootoriline hävitaja Su-57, mis suudab radaritele nähtamatuks jääda, on Venemaa vastus USA Lockheed Martini loodud F-22 Raptorile. See oli mõeldud vanade Vene hävitajate MiG-29 ja Su-27 ning nende modifikatsioonide asendamiseks Vene õhuväes.
Vene hävitaja Su-57 tõusis esimest korda õhku 2010. aastal, 20 aastat pärast seda, kui Raptor – maailma esimene viienda põlvkonna varghävitaja – esimest korda lendas. Järgmise kümnendi jooksul ehitasid Suhhoi konstrueerimisbüroo töötajad kümme katsemudelit ning 2019. aastal sõlmis Kreml lepingu 76 lennuki tootmiseks, eeldatava maksumusega umbes 50 miljonit dollarit eksemplari kohta.
Aga seal, kus Lockheed müüb aastas rohkem kui 150 viienda põlvkonna hävitajat F-35, on Suhhoil olnud raskusi, et toota sellest arvust murdosa, tõdes leht. Vene firma tarnis esimesed 10 toodetud Su-57 lennukit õhujõududele 2022. aastal ja veel 11 varghävitajat 2023. aastal. Sel aastal on Suhhoi väidetavalt üle andnud vaid mõned täiendavad lennukid.
Ning vahepeal on kaks hävitajat Su-57 – üks katsemudel ja üks relvajõududele toodetud lennuk – alla kukkunud. Ukraina droonilöök Venemaal Lõuna-Venemaal asuvale Ahtubinski riiklikule lennukatsekeskusele hävitas juunis veel vähemalt ühe Su-57.
Võimalik, et 14 aastat pärast tüübi esimest lendu on Venemaa laos veidi enam kui 30 varghävitajat Su-57, millest kolmandikul katsemudelitel võib puududa osa kavandatud elektroonikast. See on tühine jõud Venemaa õhujõudude jaoks, mis kasutavad umbes tuhandet rindehävitajat ja mis on alates 2022. aasta veebruarist Ukraina kohal sõjategevuses kaotanud neist sadakond.
The Telegraph peab hämmastavaks, et uute Su-57 lennukite tarnemäär näib olevat aastatel 2023–2024 langenud. Tavaliselt suurenevad uute hävitajate tarnemäärad mitmeaastase tellimuse puhul aasta-aastalt, kuna töötajad muutuvad kogenumaks ning mastaabiefekt annab oma panuse.
Aga Su-57 tootmine erineb sellest reeglist. On ilmne, et USA ja tema liitlased on sihipäraste sanktsioonidega Venemaa õhujõudude moderniseerimist kõvasti takistamas, tõdes leht.

Venemaa dokumente uurides avastas Frontelligence Insight mõned peamised kitsaskohad lennukite valmistamisel, sealhulgas summuti nimega WA36 ja toiteallikad nimetustega PLR7 60-12 ja EA-PS 3150. Need komponendid on osa MPPU-50-st, Saksamaal toodetud sidesüsteemide kalibreerimisseadmest.
Kui kunagi võis Suhhoi tehas seaduslikult importida MPPU-50-sid ja selle osi, siis nüüd peab ta need ebaseaduslikult hankima kolmandatelt isikutelt. "Arvestades, et Venemaa sõjaline tootmine jätkus aastatel 2023 ja 2024, on selge, et nad leiavad võimalusi võtmekomponentide smugeldamiseks või Hiina asenduste ostmiseks tootmise säilitamiseks," märkis Frontelligence Insight.
Kuid illegaalne import võtab aega, vaeva ja raha ning see ongi aeglustanud uute Su-57 tootmist ja tõenäoliselt tõstnud ka lennukite hinda.
Veel 2020. aastal ärgitas vähemalt üks Venemaa kommentaator Kremlit oma lennunduse moderniseerimisplaani uuesti läbi vaatama. "Selle asemel, et proovida mitme aasta jooksul toota kümmekond "kuldset" Su-57-d, võiks vanad [MiG-29] asendada uute MiG-35-tega – uuendatud MiG-29 –, kaasaegse avioonikaga, suurepäraste relvade ja Žuki radariga," kirjutas kommentaator Venemaa kaitsetööstust kajastavas väljaandes VPK. "Lisaks on MiG-35 muutunud ökonoomsemaks, mis on samuti väga oluline," lisas kommentaator.
Vaidlus Su-57 ning vanemate ja lihtsamate reaktiivlennukite tootmise taastamise vastu on veelgi tugevnenud nüüd, mil Venemaa sõjatööstusel on raskusi kriitiliste välismaiste komponentide hankimisel.
Venemaa naasmine vähem moodsate hävitajate tootmise juurde oleks tema vaenlaste jaoks aga kindlasti võit. Su-57 programm pidi aitama Venemaa õhujõududel USA-le järele jõuda. Aga kui Suhhoil kulub nii kaua aega, et ehitada väike arv Su-57-sid, siis liiguvad ameeriklased tehnoloogiliselt veelgi kaugemale eest ära, tõdes leht.
USA õhujõud on juba määratlemas nõudeid uue varghävitaja ehitamiseks, mis asendaks selle 180 hävitajate F-22. See uus järgmise põlvkonna Air Dominance hävitaja võiks lendu tõusta enne, kui venelased lõpuks 76. ja viimase Su-57 esialgsest tootmistellimusest valmis saavad, lõpetas The Telegraph.
Toimetaja: Mait Ots
Allikas: The Telegraph








