Välismaalastest jahituristide arv oli kliimaministeeriumi metsaosakonna jahinduse nõuniku Aimar Rakko sõnul madalaim koroonapandeemia ajal aastal 2020, kui külalisi oli alla 1000. Mullu oli välismaalastest jahituriste natuke alla 3000. 2014. aastal oli nende arv aga peaaegu 5000, seega on vahe 10 aasta taguse ajaga ikka suur.

Nende turistide arv hakkas kahanema tegelikult juba pandeemiaeelsetel aastatel. Aimar Rakko sõnul oli selle põhjuseks 2014. aastal Eestise jõudnud sigade aafrika katk ja sellega kaasnenud metssigade arvukuse langus.

"Üks selline jahiturismi objekt oligi metssiga ja metsseajaht, mida kohalikud jahiseltsid korraldasid, siis selle äralangemise tõttu vähenes ka huvi Eestis jahipidamise vastu," ütles Rakko.

Aimar Rakko ütles, et jahituristide arv võib veel veidi tõusta, aga 2014. aasta taset ilmselt lähitulevikus ei saavutata, sest ei paista, mis võiks populaarset metsseajahti sellises mahus kompenseerida.

"Kui siis mõni teine jahipidamise viis, on see siis hoopis mõni väikeuluki jaht hoopis, koprajaht võib-olla või on siis linnujaht, mis täna on atraktiivne ja kus käiakse palju. Ei ole näha, et meie uluki asurkonnas toimuksid mingid sellised muutused, mis siia jahiturismi suuresti meelitama hakkaks," rääkis Rakko.

Eesti Jahimeeste Seltsi tegevjuht Tõnis Korts ütles, et metssiga oli populaarne jahiloom just Põhjamaadest tulnud turistide seas. Koroonapandeemia järgset jahituristide huvi on viimastel aastatel tema hinnangul mõjutanud ka sõda Ukrainas.

"Paljud külalised lihtsalt turvalisuse kaalutlustel jätavad Eestisse tulemata. Põhiliselt jahikülalised tulid meile ikkagi Euroopa Liidust ja valdav enamik ikkagi tulid Põhjamaadest. /.../ Kui me kunagi siin kokkuvõtteid tegime, siis aastas jätsid jahikülalised siia kõige tagasihoidlikumate arvestuse kohasel viis miljonit eurot. See jäi just maapiirkondadesse, eelkõige majutus, toitlustus ja transport, mis siis tulu said," selgitas Korts.