Tallinna Kunderi tänava luukere on osa sajandite tagusest matmiskohast

Tallinna Vee kaevetöödelt välja tulnud inimese luukere on osa varauusaegsest matmiskohast. Varem on samast piirkonnast leitud maetud sõjamehi, öeldi ERR-ile Tallinna linnaplaneerimise ameti muinsuskaitse osakonnast.
Muinsuskaitse osakonna arheoloog Ragnar Nurk ütles, et tegu on varauusaegse matmiskohaga, mille saab seniste leidude põhjal paigutada 16. kuni 18. sajandisse.
"Pigem pole see mitte korrapärane kalmistu, vaid hädapärane matmiskoht, kuhu näiteks on varem leitud matuste põhjal maetud sõjamehi," ütles Nurk, viidates mõni aasta tagasi Jakobsoni 13 kortermaja ehitusel eel leitud maetule, kellele oli kaasa pandud mõõk.
Muinsuskaitsjad teevad neljapäeval ja reedel leiukohas uurimistöid. Nurga sõnul on seal luustikke ja kirste ilmselt rohkem.
"Täpsemalt selgub uuringute käigus. Kuna tegu pole päris tavalise kalmistuga, siis ei pruugi olla maetud korrapäraselt kogu alale. Võib olla maetud eri aegadel liivaluite eri osadesse," ütles ta.
Kirjalikes allikates ega ajaloolistel linnaplaanidel seda matmiskohta teadaolevalt pole kujutatud. Esimesed teated luustike leidmisest on kirjalikult fikseeritud 1930. aastatest, näiteks hoonete ehitusel ja torustike paigaldamisel, lausus Nurk.
"Tegu on vaid ühega matmispaikadest, mis olid rajatud eeslinnade taha, praegusest Liivalaia-Pronksi tänavast kaugemale jäänud alale, kus oli valdavalt liivane pinnas. Ka antud juhul on hästi näha, et maetud on luite sisse," ütles ta.
Muba ehitusel uuriti samuti üht matmispaika, mis on pärit Põhjasõja ajast. Varem leiti samalaadne matmispaik Ravi tänavalt.
Linnaplaneerimise ameti muinsuskaitse osakond on juba varem lasknud koostada selle matmiskoha ja samas piirkonnas leiduva keskaegse asulakoha kohta eksperdihinnangu, mis edastati riigi muinsuskaitseametile, et asulakoht arheoloogiamälestisena kaitse alla võtta.
Leide tuleb samast kohast tõenäoliselt veel
Veel enne kui Tallinna Vee tehtavad vee- ja kanalisatsioonitrasside ehitustööd algasid, panid muinsuskaitsjad projekteerijaga paika, kust torud kulgema hakkavad, et võimalikult vähe kahjustada säilinuid matuseid.
"Praegu ongi tulnud nähtavale matused põhiliselt vana veetrassi kaeviku seintes ehk profiilides. Eelinfo põhjal oli ehitusobjektile määratud arheoloogiline jälgimine, koos märkusega, et tõenäosus matuste ilmnemiseks on väga suur. Tingimused selles osas olid põhjalikult sisse kirjutatud ehitusprojekti ja täiendavalt korrati ehitajale üle enne kaevetöödega alustamist, seega mingit suurt üllatust hetkel ehitajale olla ei saanud," lausus Nurk.
Esialgsel hinnangul võtavad uuringud aega kaks päeva ehk toimuvad neljapäeval ja reedel.
"Samas on veel üks veetrassi lõik kaevamata ja lisaks lähevad samas piirkonnas järgnevalt edasi soojatorustiku ehitustööd, seega on ka sellega seoses uute leidude võimalus üsna kõrge," märkis Nurk.









