Viimaste tulemuste põhjal toetab Isamaad 29,7 protsenti, Reformierakonda 17,2 protsenti ja Sotsiaaldemokraatlikku Erakonda 15,7 protsenti valimisõiguslikest kodanikest.

Liidrikohal oleva Isamaa toetus tõusis nädalaga 1,6 protsendipunkti võrra ning on uuringu algusest kõrgeimal tasemel.

Teisel kohal oleva Reformierakonna toetus on viimase kahe nädalaga langenud 1,7 protsendipunkti võrra. Peaministripartei jääb Isamaast nüüd 12,5 protsendipunkti kaugusele.

Kolmandal kohal oleva Sotsiaaldemokraatliku Erakonna toetus nädalaga ei muutunud ning SDE vahe Reformierakonnaga on 1,5 protsendipunkti. 

Esikolmikule järgnevad EKRE (13,8 protsenti), Keskerakond (11,5 protsenti), Parempoolsed (kuus protsenti) ning Eesti 200 (3,5 protsenti). 

EKRE toetus langes nädalaga 1,2 protsendipunkti võrra ning praegusest madalam oli see viimati 2020. aasta detsembris. Eesti 200 toetus on viimase nelja nädalaga langenud 2,6 protsendipunkti võrra ning on madalaimal tasemel alates 2019. aasta veebruarist. 

Koalitsioonierakondi toetab kokku 36,4 protsenti ning opositsioonierakondi 55 protsenti vastajatest.

Viimased koondtulemused kajastavad küsitlusperioodi 27. maist 24. juunini ning kokku küsitleti 4001 valimisealist Eesti Vabariigi kodanikku.

MTÜ Ühiskonnauuringute Instituudi ja uuringufirma Norstat Eesti AS koostöös küsitletakse iga nädal inimeste erakondlikku eelistust.

Tulemuste presenteerimisel on MTÜ Ühiskonnauuringute Instituut ja uuringufirma Norstat Eesti AS keskendunud viimase nelja nädala koondtulemusele, mis tähendab, et valimiks kujuneb vähemalt 4000 inimest, millest on erakondade suhtelise toetuse arvutamisel välja arvatud erakondliku eelistuseta valijad. Maksimaalne veamäär sõltub suurima grupi proportsiooni suurusest. Antud küsitluses oli suurimaks grupiks Isamaa toetajad (29,7%) ning sellisel juhul on veamäär +/-1,7%. Teiste erakondade reitingute puhul on veamäär väiksem, näiteks Parempoolsete puhul +/-0,88%.  

Norstat viis küsitlused läbi ajavahemikul 27.05-01.06, 03.06-10.06, 10.06-17.06 ja 17.06-24.06 ning nendele vastas kokku 4001 18-aastast ja vanemat Eesti kodanikku. Valimi võimalikult esindusliku jagunemise eesmärgil teostati küsitlused kombineeritud meetodil – telefoniküsitluses ning veebiküsitluses, kus telefoniküsitlusele vastanud moodustavad valdava enamuse. Valimi andmed on tulemuste esinduslikkuse tagamiseks kaalutud vastavaks valimisõiguslike kodanike proportsionaalsele jaotusele peamiste sotsiaaldemograafiliste tunnuste alusel.