Tallinna koalitsioon saaks lisaeelarveks 60 miljonit laenata

Tallinnas võimu võtnud sotsiaaldemokraatide, Reformierakonna, Eesti 200 ja Isamaa koalitsioon on asunud pealinnas lisaeelarvet koostama. Oma uute plaanide rahastamiseks võimaldab Tallinna finantsseis püsikuludeks hõlpsalt umbes 60 miljonit eurot laenu võtta.
Kui Tallinna finantsteenistus tutvustas koalitsiooni loovatele erakondadele pealinna rahanduslikku seisu, ütles Eesti 200 esindaja Marek Reinaas, et olukord on halvem, kui ta oskas oodata. Sama ütles ka Isamaa esindaja Riina Solman.
Uus linnapea ja Jevgeni Ossinovski vastas värsketele koalitsioonipartneritele, et tegelikult on linna finantsseis hea. Ametisse asumise järel on uus linnavõim alustanud selle aasta lisaeelarve loomisega, et koalitsiooniga kokku lepitut hakata ellu viima.
Tallinna käesoleva aasta eelarve kogumaht on 1,26 miljardit eurot, kasvades aastaga 6,7 protsenti. Kehtiva eelarve kohaselt investeerib linn sellel aastal 252 miljonit eurot, mida on plaanis katta 125 miljoni euro ulatuses laenuga ja 70 miljoni euro ulatuses reservidest.
Eestis piirab omavalitsuste lõhki laenamist kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seadus. Selles on toodud ära kui suur saab olla omavalitsuse netovõlg – see on likviidsete varade ja võlakohustuste vahe. Netovõlg saaks olla omavalitsustel kuni 60 protsenti jooksva aasta tuludest.
Tallinna linna puhul on eelarve kohaselt selle aasta tulud 1,04 miljardit eurot, netovõlakoormus 352 miljonit eurot ja seega netovõlakoormus põhitegevuse tuludest 34 protsenti. Seega justkui oleks võimalik uuel linnavalitsusel laenata lisaks 271 miljonit eurot, täitmaks koalitsioonis kokku lepitut, enne kui seaduses toodud piir ette tuleks.
Samas, näeb see sama kohalike omavalitsuste finantsvabadust piirav seadus ette ka teise limiidi. Nimelt peaks omavalitsuse põhitegevuse tulem – see on linna tulud miinus tulud, ilma investeeringuteta või finantseerimistegevuseta – olema positiivne. 2024. aasta Tallinna linnaeelarve näeb ette, et põhitegevuse tulem on 61,2 miljonit eurot.
Seega võiks uus koalitsioon näiteks teha lisaeelarve, kus on ette nähtud uusi kulusid summas 61,2 miljonit eurot, ilma seadusega vastuollu minemata.
On ka seadusest tulenev erand, mis võimaldaks ühel aastal põhitegevuse tulemil negatiivne olla, kuid Tallinna finantsdirektor Silver Tamm ütles, et Tallinna puhul oleks see võimalus pigem teoreetiline.
"Seadus sellise võimaluse annab. Sa pead siis eelarvestrateegias näitama, kuidas sa tasakaalu tagasi jõuad. Tallinna linn ei ole kunagi negatiivse põhitegevuse tulemini jõudnud ja ma loodan ka, et ei jõua. Ka aasta keskel ei tohiks püsikulud ületada püsitulusid. See ei ole jätkusuutlik," rääkis Tamm.
Tamme sõnul ei saa ka lisaeelarve võimalikke uusi kulusid lihtsalt mehhaaniliselt võtta eelarves toodud põhitegevuse tulemist. Lisaeelarve koostamisel tuleb üle arvutada ka linna tulud, mis suures enamuses koosnevad eraisiku tulumaksu laekumisest ja ametite tulud-kulud ning muu eelarvet mõjutav.
Tamme sõnul selle aasta esimesed kolme kuu näitajad ütlevad, et tulumaks laekub prognoositult, seega sellest suuri tulude vähenemisi või suurenemisi oodata ei ole. Ka ülejäänu ei ole veel kuigi selge.
"Tegelikult eile läks just ametiasutustele kiri välja lisaeelarve teemal. Linnavalitsus hakkab neid asju alles arutama ja praegu ametid vaatavad üle oma tulu poole, kulu poole ja võimalikud ümberpaigutused," märkis Tamm.
Tallinnas koalitsiooni moodustanud jõud leppisid pooleteiseks aastaks oma tegevused kokku üheksaleheküljelises koalitsioonilepingus. Suurima selge rahalise mõjuga on selles kokkulepe makse mitte tõsta ja toetuseid mitte langetada; alustada kõnniteede lumest puhastamist, maksumusega kuni suurusjärgus 25 miljonit eurot ja vähendada lasteadade kohatasu, siinkohal küll ebaselge mis määrani, kuid 2024. aastal plaaniti kohatasudest eelarvesse 13,1 miljonit eurot.
Küsimusele, kas linna finantsteenistus on ka uut koalitsioonilepingut detailsemalt analüüsinud, et kui palju võiks seal kokku lepitu linnaeelarvest raha võtta, vastas Tamm, et veel ei ole, sest asjad on leppes veel pisut üldsõnalised.
"See töö alles seisab ees ja puudutab ikkagi eelkõige järgmise aasta eelarvet. Kui me hakkame aasta 2025 eelarvet kokku panema ja eelarvestrateegiat tegema ning neid asju üle vaatama, siis see on see koht, kus me [koalitsioonileppele] väga konkreetselt otsa vaatame. Mis on siis need numbrid, mis sinna taha tekivad," rääkis Tamm.
Toimetaja: Huko Aaspõllu









