Kohus ei pidanud esialgse õiguskaitse kohaldamist põhjendatuks, kuna kaebuse eduväljavaated on vähesed.

Kaebaja ehk MTÜ Meie Nursipalu peamiseks argumendiks oli see, et valitsuse 20. oktoobri 2023. aasta korralduses toodud tingimused raadamistööde tegemiseks ei ole täidetud ning raadamist ei tohiks teostada enne Natura asjakohase hindamise ja mürauuringu tulemuste selgumist. Kohtule aga ei paistnud kohtuasja materjalidest ega õigusaktidest, et harjutusvälja laiendamise esimeses etapis kavandatud raadamistööde teostamine oleks ilmselgelt ennatlik või lubamatu ning vaidlustatud raieload võiksid seetõttu olla õigusvastased.

Seega leidis kohus, et sõltumata sellest, kui kiireloomulisena käsitada raadamiste teostamist, puudub põhjendatud vajadus raielubade realiseerimist teadmata ajaks edasi lükata, kuna vaidlustatud raielubade alusel võimaldatud raadamine on kooskõlas mainitud valitsuse korraldusega, sealhulgas keskkonnaülevaate ja Natura eelhindamise järeldustega.

Kohus märkis, et kuna kavandatavate raadamistega olulise keskkonnamõju kaasnemist eksperdid ei tuvastanud, siis tuleb pidada olulist avalikku huvi – tagada Eesti riigi julgeolek – ilmselgelt kaalukamaks kaebaja huvist lükata raadamise teostamist edasi, kuni selguvad kõikide harjutusvälja laiendamiseks nõutavate mõjuhinnangute ja uuringute järeldused.

Esialgse õiguskaitse tühistamise määrus jõustub selle teatavaks tegemisest, seega on koheselt kehtiv. Määrust saab esialgse õiguskaitse osas vaidlustada Tallinna ringkonnakohtus 15 päeva jooksul.

Menetlus jätkub asja põhinõude osas ehk raielubade tühistamise nõudes. Kohus võttis kaebuse menetlusse ja andis pooltele seisukohtade esitamiseks tähtaja 9. maiks. Peale seda selgub menetluse edasine käik.

Kohus kohaldas ajutiselt esialgset õiguskaitset 19. märtsi määrusega.