ERR kirjutas esmaspäeval, et järgmise aasta riigieelarve koostamine muutub üha selgemalt kärpeülesandeks ning valitsuses on arutatud ka üleüldist, näiteks seitsmeprotsendist kärbet, mis puudutaks kõiki ministeeriume ning mida toetavad rohkem Reformierakond ja Eesti 200. Samas pakuvad kõik valitsuserakonnad ka valdkondi, kust kindlasti kokku hoida ei tohiks, näiteks kultuur ja kaitsekulutused.

Isamaalasest rahanduskomisjoni liige Aivar Kokk nimetas kärpeplaani väga õigeks, tema sõnul tuleks kärpida isegi rohkem kui seitse protsenti.

"Neid kohti, kus kärpida, on täna piisavalt. Kui me vaatame, et praktiliselt 150 000 inimest saavad palka maksumaksja raha eest ja sellest 30 000 on puhtalt valgekraed, siis ma arvan, et ettevõtjad ja Eesti majandus ei saaks sellest väga arugi, et oleks (osa) koondatud. Ja sellega hoiaks 300 miljonit igal aastal automaatselt kokku. See töö on kindlasti vaja ära teha ja eks erinevad valitsused on püüdnud otsapidi sellega tegelema hakata," lausus Kokk.

"On ka paljusid sihtasutusi, MTÜ-sid, mis on loodud juba aastaid tagasi mingi konkreetse projekti või olukorra lahendamiseks ja see teema on ammu maas, aga ikkagi need (sihtasutused ja MTÜ-d) toimivad, kus on korralikud kulud peal ja kus on võimalik kindlasti kokku hoida," lisas ta.

Keskerakondlasest rahanduskomisjoni liige Andrei Korobeinik ütles samuti, et kärpida saab kindlasti, sest Eesti riigiaparaat on ülisuur ja seal on peidus mitusada miljonit eurot. Üldist, kõiki ministeeriume puudutavat kärbet Korobeinik siiski ei kasutaks.

"Meil on üsna kõrge ametnike arv ja kindlasti mõnes ministeeriumis on kärpimise potentsiaali rohkem. Kui võtta haridus või kultuur, siis seal on ametnike osakaal tegelikult väiksem ja kui seal midagi kärpida, siis sa kärbid tegelikult palgafondi õpetajatele ja nii edasi, see kindlasti ei ole mõistlik," lausus ta

"Kui sa vähendad ametnike arvu, siis teatud protsessid lähevad efektiivsemaks. Ja see ongi see kasvu võti. Eesti 200 rääkis personaalsest riigist, aga nende pikk plaan paraku ei ole isegi vist valmimisel. See on kindlasti suur potentsiaal, mis on Eesti riigi poolt kasutamata," lisas Korobeinik.

EKRE fraktsiooni ja rahanduskomisjoni liige Siim Pohlak ütles, et kärpeid on tõepoolest vaja, sest avalik sektor elab täna sisuliselt omas maailmas, samal ajal kui Eesti ettevõtted kärbivad ja koondavad. Küll aga tasuks plaanid korralikult läbi mõelda.

"Tänase valitsuse seisukohti vaadates minnakse kahjuks kärpeid tegema mehaaniliselt, millega võidakse majanduslangust veelgi süvendada. Tegelikult oleks vaja süsteemset lähenemist ja sinna juurde vaadata suurt pilti. Suurendada efektiivsust, jätta ära ebavajalikud tegevused," lausus Pohlak.

Kaitsekulude vähendamist ei poolda keegi

Riigi eelarvestrateegia järgi peaks tuleva aasta riigikaitsekulud olema 3,1 protsenti sisemajanduse kogutoodangust, kuigi majanduse kahanedes võib see nominaalselt tähendada hoopis kaitsele eraldatud raha vähenemist. Igal juhul jätaksid sarnaselt koalitsioonile ka opositsioonierakonnad selle valdkonna kärbetest puutumata.

"Kaitse-eelarve on üldine poliitiline kokkulepe ja seal, ma arvan, ükski erakond kärpida ei taha. Kui midagi, siis võib sisse vaadata ja analüüsida seda, et kuhu see raha täpsemalt läheb. Võib-olla seal õnnestub näiteks innovatsiooni rohkem raha suunata," ütles Korobeinik.

Ka Kokk märkis, et kaitsekuludes ei ole kärped võimalikud. "Kaitsekuludest kärpida täna on keeruline, aga ka seal on vaja teha õigeid ja tarku otsuseid. Võib-olla tuleb sinna hoopis leida rahalisi vahendeid juurde," märkis ta.

"Aga kindlasti on neid kohti, kus on ka seal laristamist ja kus on võimalik ka natuke kokku hoida. Ma usun, et täna kaitseväe juhid oskavad kõige paremini hinnata, mida on järgmine ja ülejärgmine aasta veel kindlasti vaja osta ja nende otsuste järgi tuleks ka vaadata eelarvet, et kas on vaja lisaraha või mitte," lausus Kokk.

Pohlak ütles lühidalt, et kaitse-eelarvet vähendada ei ole tänases  julgeolekuolukorras mõistlik.

Maksutõus tuleks pigem välistada; pankade kasumit aga võiks maksustada

Maksude tõstmine või uute tekitamine pole opositsiooni hinnangul mingil moel mõistlik, kui aga maksustada, siis võtta sealt, kust midagi võtta on, ütles Korobeinik.

"Mõistlikum oleks ikkagi mõelda selle peale, et kuidas majandust käivitada ja selleks ei tohi raha võtta vaesemate käest, näiteks tulumaks pensionidele. Automaks, mis lööb kõige valusamalt just vaesemaid, see on kahtlemata vale suund. Mõistlikum oleks raha võtta sealt, kus raha on – pangamaks. Astmeline tulumaks selle asemel, et teha rikkamatele inimestele soodustust (niinimetatud maksuküüru kaotamine – toim.) järgmisest aastast, mis maksab pool miljardit eurot," lausus Korobeinik.

Astmeline tulumaks lisaks kohe riigikassasse 300 miljonit eurot, lisas ta. "Ja kui ära jätta see maksusoodustus 1. jaanuarist, siis see oleks veel pool miljardit, nii et sisuliselt me räägime sellest, et üsna päevapealt oleks võimalik leida miljard," lausus Korobeinik.  

Maksuküüru kaotamise asemel rohkem pankade kasumi kallale soovitas minna ka Pohlak. "Lahendused eelarvedefitsiidi vähendamiseks on olemas – pankade kasumite maksustamise ning töötasu maksuastme kaotamisest loobumisega oleks võimalik leida suurusjärgus 700–800 miljonit, aga poliitilistel põhjustel tänane valitsus isegi ei kaalu neid variante," ütles ta.

Koka sõnul peaks olema esimene otsus, et ühtegi uut maksu juurde ei tule.

"Ja et jäetakse järgmise aasta tulumaksureform ka ära. Ma arvan, et see annaks ettevõtjatele ja inimestele usku, et majandust saab korda, ettevõtjad hakkaks investeerima ja inimesed julgeks teha oste. Täna inimesed hoiavad oma raha hoiustel ja ettevõtjaid ei julge teha ühtegi investeeringut," märkis Kokk.

"Mitte ükski riik ei ole maksudega rikkaks saanud. Iga maksutõus vähendab eelarvepositsiooni, sest majandus ju kukub. Raha tuleb ikkagi ettevõtlusest ja ettevõtja kolib siis Eestist ära," lisas ta.