Nii ründas Venemaa alates 22. märtsist kuni 29. märtsini seitset Ukraina soojuselektrijaama, millest ükski ei asu Kiievi lähedal, mis on õhutõrje abil kõige paremini kaitstud piirkond Ukrainas. Samuti tabas Venemaa kaht hüdroelektrijaama.

Kuigi Ukraina pole öelnud, kui suur on igale konkreetsele elektrijaamale tekitatud kahju, on ametnike sõnul mitu elektrijaama Harkivi oblastis täiesti hävitatud, kirjutab Finanacial Times.

"Meie eesmärk on oktoobriks taastada nii palju, kui saame," ütles Ukraina suurima elektrienergia tootja DTEK-i tegevjuht Maksõm Timtšenko.

DTEK-i tootmisvõimsustest on ajutiselt või püsivalt rivist väljas 80 protsenti, Timtšenko sõnul kavatseb ettevõte ühendada uuesti võrku vähemalt 50 protsenti kahjustatud energiaplokkidest, kui uusi rünnakuid ei toimu.

Timtšenko lisas, et kui ilm polnuks soe, Euroopa Liidust pärit elektri eksport ei kasvanuks ning taastuvenergia tootmine poleks suurenenud, oleks riiki tabanud ulatuslikud elektrikatkestused nagu eelmisel talvel.

Eelmisel talvel sihtis Venemaa trafosid ja lülitusseadmeid üle riigi, et põhjustada elektrikatkestusi üle riigi. Nüüd aga sihib Venemaa konkreetseid elektrijaamu, et hävitada need täielikult, ütleb Timtšenko.

"Samasugune rakettide arv, mida on kasutatud eelmise talve rünnakutes, on nüüd suunatud viiele või kuuele energiarajatisele ühes oblastis. Nad püüavad jätta energiavarustuseta suured tööstuspiirkonnad ja linnad," ütles Ukraina riikliku võrguoperaatori Ukrenergo kommunikatsioonijuht Maria Tsaturjan.

Kui väiksemaid elektrijaamu on võimalik rünnakute eest kaitserajatiste abil kaitsta, siis suurte elektrijaamade puhul on see väga keeruline, kui mitte võimatu, lisas ta.

Venemaa kasutab praegustes rünnakutes erinevalt eelmise talve rünnakutest kalleid täppisrakette, ütles Ukraina parlamendi energeetikakomisjoni juht Andri Herus.

Herus ütles, et üks hiljutine rünnak ühele söeelektrijaamale maksis Venemaale 100 miljonit eurot, lähtudes rakettide tootmishinnast. Samal ajal on Ukrainal ainult mõni õhutõrjesüsteem Patriot, mis on võimeline sellised raketid alla laskma.

Venemaa jätkuvalt kasutab ründedroone, kuid nendega rünnatakse pigem teisi energeetikasüsteemi osi, muuhulgas trafosid, ütles Ukraina sõjaväeluure pressiesindaja Andri Tšernjak.

"Me ootasime rünnakuid talve alguses, kuid nüüd näeme, et nende kasutatud raketid on hiljuti toodetud," lisas Tšerniak, kelle sõnul on Venemaal piisavalt rakette veel ühe või kahe rünnaku läbiviimiseks lähinädalatel.

Kuigi kahju on suurem ja püsivam kui eelmisel talvel, on see piiratud konkreetsete piirkondadega. Samuti aitasid seda leevendada elektrienergia import EL-ist, uued kodumaised päikeseelektrijaamad ja pehme ilm, ütles Herus.

Pärast märtsikuiseid rünnakuid suurenes Ukraina elektrienergia import EL-ist 18 700 megavatini tunnis, mis võrdub kahe suure elektrijaama tootmismahuga, ütles Herus. Pärast Venemaa täiemahulist sissetungi Ukrainasse 2022. aastal ühendas Ukraina oma elektrivõrgu Rumeenia, Slovakkia, Ungari ja Poolaga.

Herus lisas, et praeguste ilmadega katab päikeseenergia keskpäeval 20 kuni 25 protsenti Ukraina energiavajadustest.

Timtšenko sõnul on tuule- ja päikesepargid hajutatud, mistõttu neid on raske rünnata samal viisil nagu tavalisi elektrijaamu.

"Kõigil meil tuleb mõelda, et pärast seda talve tuleb järgmine ja ülejärgmine. Lahenduseks on hajutatud tootmine," ütles Timtšenko.