Suurima osa ahjutoetusest küsisid Harjumaa eramuomanikud

Esimeses voorus esitasid eramuomanikud vana ahju ümberehitamiseks või uue ostmiseks riigile 1026 taotlust summas 4,5 miljonit eurot, enim taotlusi tuli Harjumaalt.
Toetuste jagamist korraldava EAS-i ja Kredexi ühendasutuse teatel tuli taotlusi kõigist toetuse tingimustes sätestatud maakondade linnadest, kõige enam laekus neid Harjumaalt (252), Tartumaalt (164) ja Pärnumaalt (118).
Valdavalt esitati taotlusi ahju kordategemiseks või uue soetamiseks, kaugküttega liitumiseks esitati alla 10 protsendi taotlustest.
Kliimaministri määrus sätestab toetuse andmise sissetulekust lähtuva pingerea alusel. Kuna esitatud taotluste maht on väiksem vooru eelarve mahust, saavad seekord toetust kõik need, kelle taotlus vastab toetuse tingimustele, sõltumata sissetuleku suurusest.
"Kui palju täpselt on tingimustele vastavaid taotlusi, on enne menetlemist veel vara öelda. Küll aga saab juba esialgsetel andmetel hinnata, et kindlasti pole toetuse saajaid sama palju kui taotluse esitajaid, sest taotlusi esitati ka paikadest, mis ei kuulu toetuse määruses nimetatud tiheasustuspiirkonda," selgitas ühendasutuse eraisiku toetuste valdkonnajuht Kersti Saar.
Esitatud taotlused vaatab ühendasutus läbi 60 tööpäeva jooksul alates vooru sulgemisest ehk 29. veebruarist. Tööde tegemiseks on aega 12 kuud alates taotluse rahuldamise otsusest. Kindlasti ei tohi enne rahastamisotsuse kättesaamist töödega – sh olemasoleva ahju lammutamisega – alustada.
Esimese taotlusvooru eelarvest üle jäänud raha suunatakse järgmisse taotlusvooru, kus lisaks ahju uuendamisele ja kaugküttega liitumisele saavad tiheasustuspiirkondades paiknevate eramute omanikud toetust küsida õhk-vesi soojuspumba, maasoojuspumba, halupuidu- või pelletikatla paigaldamiseks ning mainitud tegevuste puhul ka radiaatorite või põrandakütte soetamiseks ja paigaldamiseks. Teise vooru täpne kogueelarve selgub pärast kõigi esimese vooru taotluste menetlemist.
Ka teises voorus jääb kehtima taotlejate sissetuleku alusel järjestamise põhimõte.
Mõlema taotlusvooru olulise tingimusena peab väikeelamu asuma mõnes järgmistest suurema õhusaastega linnadest või Tallinna linnaosadest: Tallinnas Pirital, Nõmmel, kesklinnas, Kristiines, Põhja-Tallinnas või Haaberstis; Sauel, Tartus, Elvas, Viljandis, Rakveres, Kuressaares, Keilas, Võrus, Türil, Paides, Tapal, Kärdlas, Haapsalus, Karksi-Nuias, Kilingi-Nõmmel, Pärnus, Jõhvis, Kiviõlis, Sillamäel, Jõgeval, Põltsamaal, Valgas, Otepääl, Tõrvas.
Toetuse põhieesmärk on parandada tiheasustuspiirkondade õhukvaliteeti. Lisaks panustab kütteseadmete uuendamine energiasäästu ja tuleohutusse.
Toimetaja: Mirjam Mäekivi









