Võrreldes 10 aasta taguse ajaga on aga kuritegelike rühmituste ulatus ja mõjukus ning kahju ühiskonnale tänu jõustruktuuride tegevusele märgatavalt vähenenud, rääkis ERR-ile politseiameti peadirektor Elmar Vaher.

"Pärast seda, kui me viisime kohtu ette mõned kuritegelikud ühendused, narkosurmad lakkasid ja 2020-21 me lõpetasime sellises olukorras, et Ida-Virumaal ei surnud üledoosiga ühtegi inimest. See näitab seda, et koos prokuratuuriga väga jõuliselt sellega tegeledes, nii Tallinnas kui Ida-Virumaal, on võimalik selline tulemus saavutada," ütles Vaher

Teise töövõiduna nimetas Vaher seda, et organiseeritud kuritegevus pole enam avalikult vägivaldne. "Väga hea tulemus, et ei toimu nii-öelda arveteklaarimist, mis ka avalikult välja paistab, kus näiteks kannatada võivad saada hoopis inimesed, kes ei ole üldse konfliktiga seotud," ütles ta.

Vaheri sõnul pole ida-Virumaal linna, mida saaks nimetada organiseeritud kuritegevuse pealinnaks. Samas ei kehti kuritegelike ühenduste jaoks piirid ega seadused.

"Nemad töötavad väljaspool õigust. Mis on eriti ohtlik, on see, et nende kriminaalne tulu, mida nad teenivad peaasjalikult narkokaubandusest või näiteks kelmustest, pettes inimesi, siis see raha pööritatakse ebaseaduslikesse tegevustesse," selgitas Vaher.

Ida-Virumaal tegutsevate kuritegelike ühenduste liikmete arv on politseil teda, kuid avaldada seda Vaheri sõnul ei saa.

"Me oleme neid kaardistanud ja kaardistame edasi, aga palun mõistke, et ma ei saa seda öelda. Me teame, kes nad on, me viime läbi oma menetlusi, nii varjatud kui avalikke ja jätkame nelja kuni viie kuritegeliku ühenduse uurimisega siin Ida-Virumaal," ütles Vaher.

Organiseeritud kuritegelike ühenduste likvideerimine on pikaajaline protsess. Ühe narkogrupi uurimis- ja kohtumenetlus võib kesta aastaid. Praegugi on Narva kohtumajas alanud kohtuistung, kus seitset inimest süüdistatakse narkootiliste ainete suures ulatuses ebaseaduslikus käitlemises ning kuritegelikku ühendusse kuulumises.