Lagarde seisab silmitsi kasvava survega, et ta karmistaks panga lõtva rahapoliitikat, teatas Politico. 

ECB ametlik seisukoht on, et inflatsiooni kiirenemine on ajutine. Inflatsioon on viimaste kuude jooksul aga kiirem, kui ECB eelmisel aastal prognoosis.

Kriitikud väidavad, et Lagarde'i juhitud keskpanga prognoosid võivad alahinnata hinnatõusu mõju keskpikas perspektiivis. 

Detsembris ütles Lagarde, et hinnatõus stabiliseerub ja leeveneb järk-järgult 2022. aasta jooksul. Lagarde väitis siis, et energiahinnad langevad ja tarnehäired leevenevad. 

Euroala inflatsioonist moodustas jaanuaris aga suurima osa energiahindade tõus. Energiahinnad tõusid jaanuaris eelmise aastaga võrreldes 28,6 protsendi võrra. Poliitikud ja eksperdid kardavad , et energiahinnad jäävad lähitulevikus kõrgeks.

ECB tippametnik Isabel Schnabel hoiatas jaanuaris, et kliimamuutustega võitlemise poliitika hoiab energiahinnad püsivalt kõrgel. See kiirendab aga eurotsoonis inflatsiooni veelgi.

"Kavandatav üleminek fossiilkütustelt keskkonnasäästlikumale majandusele kujutab keskpikas perspektiivis inflatsiooni kiirenemise riski," ütles Schnabel.

Ametlikult väidab aga ECB endiselt, et inflatsioon langeb keskpikas perspektiivis alla kahe protsendi. Pank teatas detsembris, et plaanib varaoste järgmiste kvartalite jooksul järk-järgult vähendada. Politico hinnangul ECB jätkab oma rahapoliitikat, kuid võib märtsis toimuval koosolekul teha suuremaid rahapoliitilisi muudatusi. 

Saksamaa, Belgia ja Austria keskpankade juhid teatasid juba jaanuaris, et ECB peaks võlakirjade ostmist kiiremini vähendama.

USA keskpank plaanib sel aastal intressimäärasid tõsta. "Majandus ei vaja enam püsivat kõrgetasemelist rahapoliitilist toetust, peagi on kohane intressimäärasid tõsta," ütles eelmisel nädalal föderaalreservi juht Jerome Powell.

Lagarde sõnul on USA majanduse taastumise tsükkel Euroopa omast ees. "Keskpangal on olemas põhjused mitte tegutseda nii kiiresti ja halastamatult, kui seda teeb Fed (föderaalreserv)," ütles jaanuaris Lagarde.