Keegi pole ohvrite ja purustatud lõppenud rünnaku eest seni vastutust võtnud. Tavapäraselt süüdistab Washington sõjaväe ja diplomaatide vastu suunatud rünnakutes Iraagis tegutsevaid Iraaniga seotud jõude.

Tegemist on 50. rünnakuga Ühendriikide huvide – sõdurite, saatkonna või varustuskonvoide – vastu Iraagis pärast president Joe Bideni ametisseasumist jaanuaris. 

Seni on neis hukkunud kaks ameeriklast ja iraaklasest tsiviilisik. 

Ühes rünnakus sai viga iraaklane, kes töötas ettevõttes, mis hooldas USA hävitajaid Iraagi õhujõudude tarvis. 

Need operatsioonid on vahel omaks võtnud tundmatud rühmitused, mis ekspertide hinnangul on kattevarjuks Iraani-toetatavaile organisatsioonidele. 

Kõrge Iraani-meelne ametnik riigi rahastatavas paramilitaarväes Qais al-Khazali deklareeris hiljuti, et "vastupanuvõitlejad korraldavad rünnakuid ja hoogustavad neid", kui USA kõiki oma lahingüksusi Iraagist välja ei vii. 

Washington valmistub käivitama strateegilist dialoogi peaminister Mustafa al-Kadhemi valitsusega, keda Iraani-meelsed jõud on korduvalt ähvardanud. 

Kadhemi on silmitsi delikaatse ülesandega tasakaalustada põlisvaenlaste Iraani ja USA huvisid, mis on mõlemad sügavalt seotud Iraagi poliitikaga.