Enamikus Euroopa riikides on ülestõusmispühade teine püha vaba päev. Lisaks Eestile tehakse sel päeval tööd veel Maltal, Portugalis, Valgevenes, Lichtensteinis, Monacos, Moldovas, Montenegros, San Marinos ja Türgis. 

Presidendi majandusnõunik Heido Vitsur ütles ERRile, et kui lihavõtetel üks vaba päev lisanduks, mõjutaks see kindlasti ka SKP-d.

"Tööpäevi on aastas natuke üle 200 ja üks päev on täpselt pool protsenti. Aga möödunud aastal meil kasvas majandus ju natukene üle poole protsendi, see oleks olnud terve möödunudaastane majanduskasv," selgitas ta.

Vitsur lisas, et kui meie majanduskasv oleks 20 protsenti aastas, poleks poolel protsendil mingit tähendust, aga kui majanduskasv on ühe-kahe protsendi juures, siis on poolel protsendil suur osa.

Ka majandusanalüütik ja riigikogu liige Maris Lauri rääkis, et iga töötatud päev annab natukene SKP-d juurde.

"Kui üks tööpäev on vähem, siis ongi seda vähem," sõnas Lauri. "Iga tööpäev maksab, nagu iga tundki maksab. Ja kui tööd ei tehta, siis järelikult toodangut ei tule. Väga lihtne".

Kas lisanduv vaba päev oleks mõistlik, on tema hinnangul diskussioonikoht. Lauri saab enda sõnul aru ettevõtjatest, kellele see ei meeldi, ka ei pruugi seerõõmu teha töötajaile, kes teevad tükitööd või vahetustega tööd. Teiseks tekib Lauri sõnul kristlike pühade puhul alati küsimus, kas me tõesti neid pühi pühitseme.

"Reedest räägiti vanasti, et see oli vaikne päev, kus isegi muru ei kasva, aga ma nägin seda, et kaubandusvõrk ja platsid olid paksult autosid täis, nii et tegemist oli järjekordse ostupühaga. Selle püha taga ei olnud tegelikult sisulist pühitsemist, lihtsalt üks vaba päev, kus rahvast tormas ostma," nentis ta.

Mingit püha kehtestades peaks majandusanalüütiku arvates küsima, mida me siis pühitseme - kas see on lihtsalt vaba päev või millegi tähistamine.

Riigikogu Keskfraktsiooni esimees Kersti Sarapuu rääkis ERRi raadiouudistele, et nende soov oleks anda üks lisanduv vaba päev pühapäevale langenud riiklike pühade puhul ning boonus oleks ka teise ülestõusmispüha vabaks muutumine. Ta põhjendas seda eelkõige vajadusega väärtustada pereelu ja vaba aja veetmist.

"Ei ole ju saladus, et inimesed ikka sõidavad pühadeks ära maale või kuskile kaugemalegi," selgitas Sarapuu. "Kui vaba päeva ei ole, peaks väga varakult hakkama ära tulema ja need ühised koosveetmishetked jäävad üsna väikeseks".

Ettepanek on praegu ooterežiimis ja tuleb Sarapuu sõnul uuesti lauale mais. Selleks ajaks peaks olema valminud ka justiitsministeeriumi analüüsid, kuidas mõjuks see riigieelarvele ja ettevõtjatele.