Valdavalt Lõuna-Euroopa päritolu linnukütid, kes arulagedates kogustes veelinde jahivad, on probleem ka paljude väikesaarte elanike jaoks ja seda probleemi on korduvalt käsitlenud ka "Aktuaalne kaamera". Seaduse silmis on veelinnud väikeulukid, kelle jahti lubab omal maal maaomanik. Plaanitav jahiseaduse muudatus peaks aitama tapatalguid lõpetada, sest jahi lubajate ring laieneks.

"Tervikuna tähendab see seda, et kohalik omavalitsus saab määrata konkreetse numbri, mitu lindu tohib lasta ja mis hetkel tohib lasta ja kus tohib lasta, ehk me toome seadusesse sisse ka omavalitsuse," ütles riigikogu keskkonnakomisjoni esimees Rainer Vakra (SDE).

Praegune jahiseadus lubab veelinde küttida nii palju kui süda lustib ning täiesti teistsuguse jahikultuuriga jahimehed on seda varmad ära kasutama. Näiteks on selle aasta reklaamvideol näha, kuidas Kreeka jahimehed hõrendavad valgepõsk-laglede ridu juba koristatud põllul, mis on seadusrikkumine, sest tegu pole põllukahjustuste vältimisega, mille puhul seadus seda lubab.

Eesti Jahimeeste Selts on kahe käega poolt, et jahiõiguse korraldamisse kaasatakse ka kohalikud kogukonnad.

"Kui asi on avalik ja rohkem kaasatuid, siis on tõenäosus suurem, et see asi saab korda. Sarnaseid linnujahi probleeme on tekkinud ka mandril ja kui neid asju hakkab rohkem tekkima, siis Eesti Jahimeeste Selts on seisukohal, et siis tuleks üle vaadata ka see korraldus, et selliseid probleeme ei tekiks," rääkis jahimeeste seltsi tegevjuht Tõnis Korts.

Seadusemuudatuse algatajate kinnitusel on väikesaared nii-öelda pilootprojekt ja õnnestumise korral soovitakse sarnaseid õigusi laiendada mandrile. Kes seaduse täitmist kontrollib ja kuidas vältida, et keelamine eetilist jahipidamist ei piiraks, see on alles väljatöötamisel.