tõi välja, et samba avamiskuupäev 28. november 2008 määrati kindlaks veel enne, kui oli teada, millise kujuga ja millisest materjalist monument tuleb ning kui keeruline on ehitus.

Ideekonkursi võidutöös algselt kavandatud samba ja risti kattematerjali asendamisel klaasiga 2007. aasta sügisel-talvel ei tõstatatud küsimust, kas tähtaega oleks vaja muuta.

Riigikontrolli arvates puudusid objektiivsed eeldused ehitada monument valmis vähem kui aastaga sellisena, nagu ideekonkursi võitjad seda 2008. aasta jaanuaris ette kujutasid.

Tähtaeg kujunes soovunelmaks

Riigikontrolli tulemusauditi osakonna peakontrolör Tarmo Olgo nentis, et algfaasis tegutseti väga loiult, kuid lõppfaasis tormati ülepeakaela.

Riigikogu tegi valitsusele ettepaneku korraldada koostöös Tallinnaga Vabadussõja võidusamba püstitamine ning tagada rahastamine märtsis 2005.

Möödus poolteist aastat, ja alles augustis 2006 moodustas valitsus konkursikomisjoni. Siis läks veel kaheksa kuud, kuni konkurss välja kuulutati, ja siis 11 kuud kuni sõlmiti ehitamise leping.

"Kogu samba ehitamiseks ja projekteerimiseks jäi ülinapp aeg ehk sisuliselt kaheksa kuud. Meenutan, et hiljem kulus ainuüksi samba uue valgustuse saamiseks hankest kuni valmimiseni 14 kuud," lisas Olgo.

"Monumendi avamine 28. novembril 2008 muutus soovunelmaks, mille täitumise võimalikkust ei olnud kohane kahtluse alla seada."

Ei järgitud hangete head tava

Riigikontroll kinnitas, et suure ajasurve tõttu ei järgitud mitmete hangete korraldamisel riigihangete head tava.

"Samuti ei suudetud adekvaatselt hinnata monumendi keskse osa - samba ja risti - valgustamiseks kavandatu sobivust ega teha nõuetekohast järelevalvet tööde kvaliteedi üle," öeldakse auditis.

"Rohkete vajakajäämiste tõttu valmis Vabadussõja võidusammas soovitud tähtajast seitse kuud hiljem ja vajas pärast avamist kohe remontimist."

Riigikontrolli kinnitusel alustati mitmel juhul ehitustöödega enne, kui oli valminud nõuetekohane projektdokumentatsioon ja tööde tellija ehk kaitseministeerium oli selle lõplikult heaks kiitnud.

Nõuetekohase dokumentatsiooni puudumise ja ajanappuse tõttu ei tehtud ka vajalikke ekspertiise tehnilistele lahendustele, mis osutusid hiljem mittetoimivateks ja nõudsid lisaraha.

"See, mis samba ehitamisega toimus, on ilmekas näide sellest, kui ei järgita normaalset tegutsemismalli - kõigepealt projekt, siis selle ekspertiis, ja alles siis ehitamine. Samba puhul käis kõik see läbisegi või mõnel juhul isegi vastupidi," leidis Olgo.

Ehitaja valiti sisuliselt konkursita

Riigikontrolli hinnangul valiti Tšehhi firma Sans Souci sammast ja risti projekteerima ning ehitama sisulise konkursita, kuna teistel konkursile kutsututel ei olnud ebamõistlikult lühikese tähtaja tõttu võimalust koostada nõutud detailsusega pakkumust.

"Eesti ehitusfirmad valiti üldjuhul mitme pakkuja hulgast, kasutades valikukriteeriumina töö eest soovitud tasu suurust, st need tööd püüti teha tollases turusituatsioonis kõige soodsamatel tingimustel," seisab auditis.

Riigikontroll märkis, et võidusamba puuduste kõrvaldamiseks on ministeeriumi möödunud aasta suvise arvestuste järgi kokku kulunud 8,5 miljonit eurot, mis on kolmandiku võrra enam, kui algselt oli umbkaudseks maksumuseks deklareeritud.

Sellest 0,8 miljonit eurot ehk 9 protsenti monumendi kogumaksumusest kulutati ebakvaliteetse töö parandamiseks.

"Riigikontroll ei näe probleemi selles, et samba maksumus kujunes kolmandiku võrra suuremaks, kui esialgu oli kavandatud. Vastupidi - me näeme probleemi selles, et selle esialgse ehituseelarve suuruse - 100 miljonit krooni - käis kaitseminister välja olukorras, kus ka ministeerium ise ei kujutanud täpselt ette, mida ja kuidas nad ehitama hakkavad," sõnas Olgo.

"Hiljem aga püüti kramplikult selle avalikkuse teadvusse kinnistatud 100 miljoni krooni piires püsida. See omakorda põhjustas samba ehitamisel koonerdamist seal, kus see ei olnud otstarbekas," kinnitas ta.

"Näiteks jäeti eelarve piiratuse tõttu esialgu tellimata mitmed vajalikud tehnilised ekspertiisid ning ehitustööd."

Üle-eelmise aasta kevadel rääkis minister riigikogu riigieelarve kontrolli komisjonis, et samba kogumaksumus jääb suurusjärku 110 miljonit krooni, mõni miljon siia-sinna.

Rahastamine ei olnud läbipaistev

Riigikontroll arvamusel, et võidusamba tööde rahastamine ei olnud läbipaistev, kuna üle poole kuludest kaeti algselt kaitseotstarbelisteks investeeringuteks ettenähtud rahast.

Tegu oli suurelt osalt rahaga, mis oli algselt mõeldud jalaväe väljaõppekeskuse renoveerimiseks ja mobilisatsioonivarude soetamiseks (36 miljonit krooni).

Ülejäänu saadi valitsuse reservist, kasutati ka ministeeriumile majandamiskuludeks eraldatud raha.

Riigikontrolli arvates oleks tulnud monumendi olulisust silmas pidades kajastada selle rajamise kulusid riigieelarves või valitsuse kinnitatud riigieelarve raha jaotamise kavades teistest kuludest selgelt eraldi.

Kaitseminister rõhutas oma vastuses, et kuigi osa kuludest tehti algselt ministeeriumi investeeringuteks ettenähtud eelarverealt, kompenseeris hilisem valitsuse reservfondi eraldis ja eelarveläbirääkimiste käigus saavutatud kokkulepe riigikaitseks eraldatud rahast tehtud kulud.

Ministri väitel ükski riigikaitseline objekt võidusamba rajamise tõttu rajamata pole jäänud.

Ka riigikontroll ei tuvastanud, et raha, mille ministeeriumile andis valitsus oma reservist, ja raha, mille ministeerium eraldas oma eelarvest, ning raha, mis saadi sihtasutuse Vabaduse monument annetustena, oleks kasutatud millekski muuks kui monumendile.

Kaitseminister Mart Laar märkis riigikontrollile saadetud kirjas, et auditiaruanne aitab selgitada avalikkusele monumendi rajamisega seotut.

Tema hinnangul reageeris ministeerium peamiselt projekti keerukusest ja ambitsioonikast ajakavast tingitud riskide realiseerumisele süsteemselt ja kiirustamata.