Aprillis sündinud poolekuu vanune varss sai nimeks Wodan M. Alpha. Uudishimuliku, elurõõmsa ja uhke nimega varsa sündimine on olnud justkui omaette ime, sest Wodan M. Alpha on esimene Eestis kloonitud varss. Üleilmset tähelepanu pälvinud teadussaavustusena valminud kloonvarss on endise võistlustäku Wodan M-i identne kaksik, küll paarkümmend aastat noorem.

"Geneetiliselt identsed küll, aga laikude paigutused ning sokkide paigutused ja suurused ehk need märgised, mis hobusel on, need on neil erinevad. See tuleneb n-ö keskkonnast ning pigmendirakkude jagunemine on hästi juhuslik ja see toimub juba loote arengu ajal ema üsas. Seda me kontrollida ei saa ja see on teada, et kloonidel on need märgistused ja tähised on natukene erinevad," lausus Eesti Maaülikooli embrüoloog Elina Tsopp.

Orginaallooma ehk Wodan M-i enam elus pole. Spordihuvilised teavad, et Urmas Raag ja Wodan M on olnud Eesti takistussõidus märgiline tandem. Tegemist oli väga intelligentse hobusega, kes ka sugutäkuna andis ülihäid varssasid. Hea geeneetiline kood viiski kloonimiseni.

"Ongi see geneetika. Et see koos Wodaniga nüüd kaduma ei lähe, seda saab edasi anda ehk põhimõtteliselt kõik algab ju algusest peale, lihtsalt siis ei teatud veel, kui hea see Wodan on. Ta õppis hästi, temaga oli väga lihtne sõita, ta üritas olla nii puhas kui võimalik on ja kõik sellised head küljed, mis takistussõidu hobusel olema peab. Galopp oli ülihea tal ja palju asju," sõnas Luunja Stud OÜ juhataja Sven Šois.

Kloonvarsa sündimiseks tegid teadlased ja Luunja Stud aastate pikkust tööd. Tüvirakku ei võetud elusalt loomalt, vaid juba magama pandud Wodan M-ilt. Kuigi kloonimine õnnestus esimesel katsel, siis enim aega võttis n-ö tehnoloogia maale toomine.

"Kuidas üldse teha katseklaasi embrüoid, oli see, mis võttis meil kõva neli aastat ja siis loogiline samm sealt edasi oligi kloonimine. Mära tiinus on ju 11 kuud, et kui me eelmine aasta nägime esimesed tiinused ära, siis oli meil veel päris pikalt vaja oodata, et näha sündi," ütles Tsopp.

Šoisi sõnul on nii katseklaasi- kui ka kloonvarssade järele rahvusvaheline nõudlus.

"Me kasvatame üles ja üritame, et nad läheksid sporti. See huvi on väga suur ja muidugi neid saab sugutäkkudena kasutada, kui nõudlust on," lausus Šois.

Lisaks aitab kloonimine eelkõnelejate sõnul säilitada ka ohustatud hobusetõuge. Kui suurepärane sportlane ja sugutäkk saab aga Wodan M. Aplhast, näitab siiski aeg.

"See sõltub väga paljudest asjadest - keskkonnast, söötmisest, aastaajast, kui piimakas on ema ja nii edasi. Siin on palju faktoreid, mis n-ö sportlaskarjääri mõjutavad, aga kõik potentsiaal on seal olemas," sõnas Tsopp.

Kloonvarsa lapsepõlv on kulgenud seni plaanipäraselt. Ema valvsa pilgu all mööduvad Wodan M. Alpha päevad nagu igal teisel vastsündinul - magades, süües ja välismaailmaga harjudes

"Vastsündinud varssasid kohe karja ei pandagi. Nad on esmalt ikkagi emaga ja siis nad on emaga eraldi aedikus ning kui varss on seal kuu või natuke peale, siis pannakse ühiselt koos teiste varsamärade ja varssadega karja," lausus Tsopp.

Juulis on oodata veel kahte Wodan M-i kloone - Beetat ja Gammat.